Sunday, December 13, 2015

PANETTONE JA JÕULUD

Panettone pole Eesti inimeste jaoks veel väga levinud jõuluroog, kuid ollakse näinud sellist kõrget kaunilt pakendatud keeksi ja seda PANETTONE ongi - Itaalia jõulukeeks. Pean tunnistama, et selle valmistamine on üksjagu aeganõudev ja seetõttu pole panettone just küpsetamise top 10-s. Vaev aga tasub end kuhjaga ära, sest pärast 16 tundi ja siis veel 6 tundi kergitamist, on tulemuseks väga mõnus õhuline rebitav sai, mis on kuhjaga rosinaid ja muud kraami täis. Ja loomulikult saab Cassatast seda imelist Itaalia jõulutraditsiooni ka koju tellida. 
Pean aga ausalt üles tunnistama, et esimene kord läks PANETTONE tegemine eriti korda, sest 24tunnise rosinate ja pohlade rummis leotamise asemel lebasid kuivatatud marjad seal 2 nädalat:) Seetõttu me oma esimest PANETTONET lastele ei soovitanud :)
Sel nädalal püüame oma kallitele lugejatele rääkida kõikidest meie jõulumagustoitudest natuke lähemalt. Nii et püsi lainel ja ole kursis. Kes soovib dessertide retsepte, siis me pole kitsid. 
Kaunist jõuluaja jätku!

Sunday, November 8, 2015

KOHV ON PRIVILEEG, MIDA EI SAA ENDALE KUNAGI KEELATA

Kõigil meist on oma suhe (või siis mitte suhe) kohviga, olgu siis tegemist eestlase, itaallase, inglase või ameeriklasega. Kuigi jah, kohvi tegemisest ja joomisest on neil kõigil oma arusaam. Kuna ma ei ole kohvispetsialist,siis ma mitte ei tahaks siinkohal mõtteid  mõlgutada kohvisortide, õigete kohvitasside, valmistamise temperatuuri jms teemal, vaid kirjeldada nii oma kui teiste Cassata pereliikmete teekonda kohvini...
MAJAEMAND Pean tunnistama, et mulle ei meeldinud kohv üldse. Või õigemini... mulle meeldis selline haiglataoline kohvijook - lahja, magus ja valge ja seda ka üksnes juustusaiaga koos manustades:) Koolis töötades arvasid kohvitantedest kaasõpetajad, et küll ma kohvijoomise koolis ära õpin. No ei õppinud. Lõhn on alati imeline, aga maitse sihuke imelik. 
    Ühel päeval paar aastat tagasi sõbranna köögis juteldes otsustasin siiski seltskonna mõttes tassi seda imeliselt lõhnavat rüübet tarbida. Põhjuseks ka muidugi uus peen kohvimasin ja piimavahustaja. Ja veel mõtlesin oma ajurakukestega, et proovin seekord ilma suhkrulisandita, mis siis küll saaks. Juhtus midagi enneolematut - mulle mitte ainult meeldis lõhn, aga ka maitse oli suurepärane. Ilma suhkruta piimakohvi tõeliselt paitas mu naudingumeeli. Ja kui Cassatasse sai valitud tõeliselt hea Veronesi kohvioad ja korralik käpamasin, siis olin kohviusku pööratud. 
    Itaalias saadakse aru, et on tegemist välismaalasega eriti siis, kui cappucinot soovitakse pärast 12 päeval, kuna itaallane joob cappucinot üksnes hommikuti. Aga mina ei suutnud kogu austuse juures Itaalia traditsioonide ees ja armastuse juures Itaalia köögi ees, espressot siiski juua. Ära iial ütle iial. Tänaseks päevaks olen ka espressot (miks kõll mõned inimesed tahavad öelda ekpressot) õppinud hindama ja nautima, siiski sedakorda piisakese suhkruga. Igatahes, see imeline jumalate jook KOHV teeb meie päevad rõõmsamaks ja täiuslikumaks. Nagu meie Lilian ütleb: "KOHV ON PRIVILEEG, MIDA EI SAA ENDALE KUNAGI KEELATA". Ilusat kohvijoomist:! 
JAANIKA JA LILIAN mõlemad teatasid, et on kohvitanted juba lapsepõlvest peale alustades lahja-lahja-lahja piimakohviga ja tõdedes juba üsna varasest noorusest peale, et kohvita ei saa päeva alata. 
Järjejutt teistest kohvisõpradest JÄTKUB...
Kui sul, kallis lugeja, on ka jagada oma toredat lugu kohviga seoses, siis ootame Sinu postitust meeledi, sest jagatud rõõm pidavat poole suurem olema :)


Tuesday, November 3, 2015

Autentne - algallikal põhinev - ehe - TÄIESTI USALDATAV

Natuke rohkem kui aasta tagasi restrani avades kuulutasime uhkelt, et valmistame autentseid Itaalia hõrgutisi. Aja möödudes on "autentsus" natuke kõikuma löönud. Ei- ei, ärge saage valesti aru, Cassata pakub endiselt Vahemerelisi maitseid, küll väikeste muude kultuuride lisanditega aeg-ajalt, aga siiski. Sõna ise oleks kuidagi ajale jalgu jäänud. ÕS ütleb muuhulgas, et "autentne" tähendab "algallikal põhinev" või "ehe". On selle sünonüümiga, kuidas on, aga ükskõik, millise nurga alt vaadata, on kõik kultuurid sh rahvusköögid omavahel vähem või rohkem põimunud ja nn algallikaid on pea võimatu leida. Veelgi enam, pea igas Eestimaa peres valmistatakse praekartuleid isemoodi - ühtedele meeldib praadida toorest kartulist viile krõbedaks rohkes võis, teistele keedetud kartulistest sibulaga; ühed praevad kaane all, teised ilma kaaneta jne jne. Itaalias on u 60 miljonit inimest ehk siis ligi 15 miljonit perekonda, ehk tõenäoliselt 1500 erinevat moodust, kuidas valmistada Carbonarat (pastaroog peekoni ja munaga), Bologneset (hakkliha-tomatikaste) või tiramisùd. Kes siis teeb kindlaks, milline hõrgutis on siis kõige ehedam. 
Siiski, ÕS andis ka väga väga toreda seletuse "autentsuse" kohta - TÄIESTI USALDATAV. Sellega me oleme täiesti päri. Igale roale võimegi anda vastavalt oma mõtetele, maitsele ja kujutlusvõimele täiesti erilise nüansi, mis maitseb imeliselt ja on seetõttu TÄIESTI USALDATAV ja seega ka autentne:) 
Et õhtusöök oleks TÄIESTI USALDATAV, peab olema tooraine usaldatav ja kui me ütleme, et kogu meie maitsev kraam tuleb Itaaliast, siis me luiskaksime koledasti. Ilmselgelt on vajalik, et prosciutto sink, parmesani juust ja oliiviõli oleks Itaalia päritolu, aga Kreeka oliivid on maailmakuulsad, Šveitsi šokolaadi vastu ei saa miski ja muidugi meie oma Eestmaised marjad on asendamatud. Ei saa mitte mainimata jätta ka meie piimatooteid, erinevaid väiketootjate poolt pakutavad siirupid, moosid, singid, mahejahud, õlled jne jne. Ehk siis selleks, et eksmerimenteerida autentse Itaalia kokakunstiga, on meie enda OMA söögikultuur ainult abiks ja nõuandjaks. 
Õnneks on meie Cassata köögis kõik päris - puljongit keedetakse kalast, veisekontidest, supikanast; majoneesi mikserdatakse kokku puhtast munakollasest ja kodumaisest rapsiõlist; panna cotta tegemisel ei tehta allahindlusi ehtsa vahukoore osas; veisefilee tuleb kohalikult talunikult; kartulit kasvatab naabri Johannes  ja me olemegi rahul, et me saame oma tehtud usaldada ka meie kallitele klientidele:) Ja see on imeline. La vita è bella!
TORTILLA con GELATO e CHOCOLATE - Itaalia jäätis, Mehhiko tortilla, Šveitsi šokolaad, Eesti vahukoor ja rabarber - tõeline kultuuride ja maitsete sümbioos. 

Friday, October 23, 2015

PASTATEGU CASSATAS

Pastaroad on kahtlemata iga Itaalia restorani menüüs vägagi tähtsad. On inimesi, kes ütlevad, et õige Ristorante Italiano pakub ainult kohapeal tehtud värsket pastat. Eks igal on õigus oma arvamusele, aga Itaalia tippkokad nendivad, et asja paneb ikka paika kaste. Tomatipõhine kaste on parim kuivatatud pastaga, kuid koorepõhine jälle värskega. Põhjus on väga lihtne - koorekaste imbub värske pasta sisse paremini.
Seetõttu on Cassatas ka kasutusel mõlemat tüüpi pastaroad. Naljakas sõna - pasta. Meie jaoks eesti keeles pasta on ju midagi, mida saab määrida ja makaron on makaron. Kuigi jah, kulinaarses maailmas maceroni on ainult ühte tüüpi pasta. Igakord, kui ma kirjeldan meie päevaroogi, olen dilemma ees, kas öelda KANAPASTA koorekastmes, mis kõlab natuke nagu kanast tehtud määrdepasteet ja kuidas sa selle veel kastme sisse paned? Või oleks ikka õigem öelda PASTAROOG KANA ja KOOREKASTMEGA, arusaadavam küll, aga pikk ja lohisev.  Mine sa võta kinni, kuidas siis parem oleks. 
Üks klient kunagi kaebas, et tema koorekastmes lõhepasta küll al dente ei ole, penned on täiesti pehmed. Mäletate, koorekaste ja värske pasta sobivad kõige paremini. Ja sõbrad, al dente on AINULT kuivatatud pasta termin. Värske pasta on oma olemuselt pehme, sest see on VÄRSKE, nii et al dente see kuidagi olla ei saa. Kodus tehtud pasta maitseb hoopis teistmoodi, sest kodus saame me üldiselt teha ainult munapastat.
Allpool väike video Cassatas toimunud pastateost. Nii nad valmis saavadki:)

Wednesday, October 21, 2015

...ALGUS

Kallis lugeja!


Miks peaks üks restoran või selle pidaja blogima? Ega vist peagi, aga tahaks... Tahaks nii nii palju asju Sinuga arutada, no ja olgem ausad, ka südamelt ära rääkida ja...olgem ausad, tibake reklaami ka teha. Ära karda, restorani päevapakkumisi siit ei leia, need on näoraamatus www.facebook.com/restorancassata nagunii saadaval, aga vahest mõni kena pilt, tore saavutus, külastajate kommentaarid. Nojah, eks aja kulgedes paistab. 

Ma ei taha Sind piinata sellega, et hakkan rääkima sajanditetaguseid lugusid endast, Cassatast, Viljandist jne jne. Meie lühistory on olemas kodulehel www.cassata.ee ja äkki kunagi räägin ka Cassata tekkeloost lähemalt, aga sellel lehel tahan lihtsalt jagada...